Koe ngaahi tekenolosia wireless oku aonga ia ‘i he tapa keheke, ka ko hono pango, oku uesia ai foki pea moe ‘etau mou’i lelei.

Oku hange ‘ehe huelo ivi’i atomi oku mau ihe microwave ‘o ne fakatupu ae mahamahaki kiho tau ngaahi sino, ihe taimi oku tau ngaue ‘aki ai e ngaahi me’ani. [1]

‘O fakatatau kihe lipooti ‘ae World Health Organisation International Agency for Research and Cancer (IARC) ne fakahoko ihe ta’u 2011, ne ilo’i hake ai koe fa’ahinga malohi koe ne e’a mei he huelo ivi’i atomi, oku ne toe faka’ai’ai foki pea moe mahaki kanisa kihotau ngaahi sino. [2]

‘Oku toe ma’u mai moe toe ngaahi fakatotolo ki muini o ne fakamo’oni’i aki e ngaahi lipootini. [3]

Oku hiki atu i laloni e ngaahi device oku ne fakatupu e huelo ivi’i atomi oku ma’u ai ae kanisa:

Koe kalasi telefoni to’oto’o ko e, ‘oku iloa koe “Smart phones”

Koha fa’ahinga me’a pe oku ne ngaue aki e “Bluetooth”

Koe telefoni laine cordless fakataha pea mo hono tu’unga

Wi-Fi modems pe koe routers ‘oku ma’u ai e initaneti

Koe sipika wireless kihe fakaongo ‘e tangi e longoa’i fanau

Koe puha lau mita ‘uhila oku iloa koe “Smart” or “advanced’

 Koe fa’ahinga Televisone pe, oku iloa koe “Smart” TV

Koe Ovani Microwave

Koe Ngaahi Taua oku tau’i kiai e ngaahi telefoni to’oto’o

Koeha nai e me’a ‘a ‘au teke fai ke malu’i aki ai ‘a ho family mei he ngaahi me’a fakatupu mahaki ko eni?

Feinga ke fakamama’o meihe ngaue ‘aki e ngaahi me’ani ke ta’ofi ai e huelo ivi’i atomi oku ma’u ihe microwave.

‘O fakatata’i ‘aki eni:

Ngaue aki ma’u pe ae telefoni laine oku fakahoko aki e uaea. (Ka ikai, pea ngaue aki e sipika telinga pe talanoa pe ihe sipika ae telefoni laine.)

Fa’o ma’u pe ae telefoni to’oto’o ‘iho kato to’oto’o, kae ‘oua e fa’o iho’o vala (oku ikai ke totonu, ke fa’o e he matu’a fafine, ae telefoni to’oto’o i honau potisi, tapu pea mo kinautolu, he oku malava ke fakatupu ai e kanisa huhu. Oku tatau foki kihe matu’a tangata, oku fakatu’utamaki e fa’o ae telefoni to’oto’o ihe kato a ho nau talausese, he oku malava ke uesia ai e anga oe fakatupu fanau, tapu pea mo kinautolu).

Feinga ma’u pe ke fakahoko ae initaneti ‘aki ae uaea oku tauaki kihe komipiuta, kae fakama’ama’o mei he ngaue aki e initaneti oku wireless. O kapau, koe wireless pe, oku ma’u pea tamate’i leva ae puha Wifi ihe taimi oku ikai ke ngaue aki ai. Tamate’i ma’u pe ihe taimi mohe he oku ne fakatupu pea moe ongoi tae fiemohea.

‘Oua teke tali ke tauaki e puha lau mita ‘uhila fo’ou oku iloa koe “smart” kiho api nofo’anga. (Fetu’utaki kihe ha kautaha ‘uhila oku ikai kenau ngaue aki ha puha e fakatupu ai e huelo ivi’i atomi koe oku ma’u ‘ihe microwave). E malava keke toe ma’u ha fakaikiki i laloni:  http://www.stopsmartmeters.org.nz/uncategorized/oku-uesia-a-hoo-moui-lelei-ihe-taetokanga-a-hoo-kautaha-uhila

Ta’ofi pea moe ngaue aki e sipika fakaongo kihe tangi e longoa’i fanau – E sai ange ke ngaue aki e uaea ke tauaki kihe ‘uhila.

Fakasiisii e ngaue aki e Ovani Microwave he oku hange he huelo ivi’i atomi koe oku ma’u ‘ihe microwave, o faka’auha e mea fakatupu moui lelei oku ma’u ihe etau mea tokoni fakaesino.

Koe fakatokonga mahu’inga kihe ngaahi matu’a tauhi fanau:

Oku malohi aupito ae huelo ivi’i atomi kihe longai fanau iiki pea kapau teke faka’ata kei iiki a ho fanau kihe ngaahi meani, tenau lalahi hake ha ‘aho o ikai tenau toe malava of ta’ofi koe’unhinga kuo nau anga kinautolu kiai. Ko koe pe teke lava ke malui kinautolu ihe enau kei iiki mo taofi a e nau toe ngaue aki ha u me’a va’inga faka’uhila. 

Fakakaukau lelei pe koha me’a lelei koaa, ke foaki ha telefoni to’oto’o kiho fanau, oku teeki kenau taimi kenau ngaue aki pe ikai.  Oku ikai ke ngata pe he fakatupu mahamahaki, ka oku malava kenau maa’usia ha u me’a oku ta’efe’unga ki he ‘enau moui. 

Koeha nai e uhinga ae “5G” oku malu nai pe ikai?

Koe 5G koe hingoa fo’ou ia oku ngaue aki kihe kalasi wireless fo’ou oku teu ke fakahoko i Nuusilani e he kautaha iloa koe telecommunications industry. Oku toe asili ange are faahinga malohi huelo ivi’i atomi oku e’a mei he kalasi wireless koeni.

E toe fakatupu ange ae mahamaki fakaesino i hono ngaue aki e 5G.

E anga fefe nai ha’aku toe ma’u ha fakamatala kihe me’ani?

Website editor’s note: We are able to offer this information to people who speak Tongan is their first language thanks to the generostity of a volunteer translator. If you are bilingual and would like to assist with translation, please contact us via this link: https://5g.org.nz/contact/ Thank you.

UPDATE:  If you are on Facebook, please like and follow the new FB page https://www.facebook.com/5GFreeNewZealand/

Website editor’s note:

Thank you for reading this post on www.5G.org.nz, NZ’s 5G information website. If you found it to be interesting, please share it with your friends and family.

If you would like to help in any way with the campaign against 5G in NZ, please email through the Contact Form on this website.

There is a now Resources page on the site where you can download flyers and poster for printing and distribution and also download the new 5G Free New Zealand Personal Action Plan.

We now also have an Events Page in which events relating to 5G will be listed as information comes to hand.

If you would like to stay up to date with information on what is happening in NZ in relation to smart technology, 5G and wireless and health issues, please sign yourself up to the free email list at www.stopsmartmeters.org,nz 

This will mean that you receive occasional newsletters from Stop Smart Meters NZ which include information on these topics.